Aprillist kuni septembrini 1916 peeti siin lahinguid, milles kogu Esimese maailmasõja jooksul hukkus umbes 1000 vene sõdurit, neist 145 läti laskurit. Tol ajal oli Daugava vasakul kaldal 3 km pikkune ja 1,5 km laiune poolsaar, mida ametlikult nimetati Ikšķile sillapea kindlustuseks ja mille territoorium koos väikese Līve mõisaga kuulus Kurzeme provintsi koosseisu. Sõdurid nimetasid seda kohta Surmasaareks, sest iga päev sai siin üks kindlustuse kaitsja surma või haavata.

1916. aastal kasutas Saksa armee siin massiliselt mürkgaasi sinepigaasi, mis oli esimene mürkgaasirünnak Riia rindel.

Tänapäeval ei ole Surmasaar enam poolsaar, vaid saar, mistõttu sinna pääseb ainult paadi, parve või muu veetranspordivahendiga. Saarel on mälestusmärk Surmasaare kaitsjatele. Lähedal on ka seitsme tundmatu sõduri haud ja kaevikud.

Saare sees on puhkekoht kuiva tualeti, piknikuplatsi ja lõkkekohaga.

Foto Ķekava valla arhiivist.