9.-13. sajandini seisis jõeäärsel künkal kindlustatud iidne latgalite linnus. Rozitteni lossi ehitas 1285. aastal Liivi ordu Saksa suurmeister Wilhelm Schurborgist Liivi ordu foogtide residentsiks.
See oli kahekorruseline kivilinnus, millel oli kolm tiiba ja põhiosas kolmekorruselised tornid. Linnusesse sisenemiseks tuli ületada tõmbesild, läbida kolm raudväravat ja siseneda forburgi (eesväljakule) mööda idamüüri kulgevat rada.

Strateegilise asukohana vallutasid lossi venelased, leedulased ja poolakad, kuid rootslased lammutasid selle 1656-1660 täielikult. Pärast seda ei ehitatud seda enam kindlusena uuesti üles.
Alates 1712. aastast oli ümbruskonna elanikel ametlikult lubatud kasutada lossi müüride kive oma majade ja kõrvalhoonete vundamentide ehitamiseks. Möödunud sajandi alguses asusid lossi territooriumil veel elamud ja kõrvalhooned ning osa lossi ümbrusest kujundati: rajati park, paigaldati valgustus, ehitati teatrile suvine lava.

Tänapäeval on lossiküngas üks silmapaistvamaid ja enim külastatavaid turismiobjekte Rezeknes.
2003. aasta alguses püstitati Rezekne lossikünka lähedale Rezekne veekompanii territooriumile Rezekne lossi makett. Maketi kavandas Rezekne tehnikakooli õpetaja Edmunds Smans. Makett loodi avaliku organisatsiooni “Läti ajaloopark” toetusel. Lossimudelit saab näha ainult turismihooajal – aprillist oktoobrini.
Lossimäe jalamil asuv väljak on nimetatud piiskop Jāzeps Rancāns’i (1886-1969) järgi.

Foto Rezekne TICi arhiivist.