Ludza suur sünagoog – Baltimaade vanim puust sünagoog, mis ehitati 1800. aastal rabi W. Altšuleri poolt puust majana ja oli kaetud punaste tellistega. See on üks linna 7-st endisest juudi palvemajast ja üks vähestest 19. sajandil ehitatud vanimatest sünagoogidest Euroopas. Sõja ajal hävitatud hoone on äsja taastatud oma algupärase välimuse järgi Ludza kohaliku ajaloo muuseumi filiaalina, kus on palvemaja, kaasaegsed näitused dokumentaalfilmitegija Herz Frankile ja tema isale, Ludza fotograafile Wulf Frankile, ning Ludza juudi perekondade saatust käsitlev näitus. Eriti väärtuslikud on iidsed puitkonstruktsioonid, laes olev tähistaevas, restaureeritud vanad joonistused ja mööbel.

19. ja 20. sajandi vahetusel nimetati Ludzat Läti Jeruusalemmaks, sest sel ajal oli 59% Ludza elanikkonnast juudid. Juutide traagilist saatust meenutab 1941. aastal maha lastud juutide mälestuskivi endise geto asukohas, sünagoogi kõrval. Juudi kalmistu asub J.Soikāna tänaval.

Fotod Ludza TIC arhiivist.