Daugava oru looduspark (pindala 1066 ha) loodi eesmärgiga kaitsta Daugava oru kõige iseloomulikumat osa koos kõigi jõe poolt loodud terrassidega, mis jäid Pļaviņase hüdroelektrijaama ehitamise ajal muutumatuks.

Marsruudid:

1.Daugava rada. 10 km

Daugava Trail avab Daugava oru mitmekesised maastikud: metsad ja heinamaad, jõeorgud, allikad ja suured kivikaljud, geoloogilised moodustised – dolomiidipaljand ja oru järsak.

Oru järskudel nõlvadel on laialehised metsad, mis on põimunud kuivade kuni mõõdukalt niiskete stepiniitude vahele.

Kogu raja pikkus pakub suurejoonelisi kultuurmaastikke.
Kõige ilusam panoraam avaneb Aizkraukle linnusest, mis on asustatud alates 1. aastatuhandest eKr. Siia ehitatud puulinnus põletati ristisõdijate poolt 1205. aastal maha.

Daugava jõe ja künka kõrgendiku vahel asub Aizkraukle vanalinn, kus on näha 13.-17. sajandi Aizkraukle kivikiriku varemed.
Riia – Daugavpilsi maantee ääres on 1694.

Edasi minnes, Karikste jõe suudmes, võib näha 1224. aastal ehitatud Liivi ordu lossi varemed. Veidi edasi on Aizkraukle vana kalmistu.

Raja lõpus on endise lubjaahju varemed, lähedal on ebatavalised dolomiidipaljandid ja palju ojasid.
Matkajat ootavad hästi varustatud puhkealad “Priediņas” ja “Saķis”, Lasmani karjääris asuvad suurepärased ujumiskohad ja rannavõrkpalliplats.

Rada sobib nii jalutajatele kui ka jalgratturitele.

2. Senbaznīcase rada

Rada viib mööda Aizkraukle linnamäge 13.-17. sajandini. Aizkraukle kivikiriku kohale, mis asus kunagi Aizkraukle vanalinna juures Daugava kaldal.

Rada sobib matkasportlastele.

GPS-koordinaadid aadressil www.balticmaps.eu
Lat: 56.6215912, Lon: 25.1304476

3. Ašķere ehk Spīdalase rada

400 m pikkune rada lookleb mööda Ašķere jõeoru, mille süvendis voolab Ašķere jõgi, mille põhi ja kaldad on väga kivised. Ašķere kuru tekkis 15 tuhat aastat tagasi, kui suur liustik läbis Läti territooriumi.
7.-11. sajandil asus Ašķere jõe suudmes Daugava jõe ääres iidne skandinaavia sadam.

Rajal on suure või hiiglasliku salamandri (Glis-glis ) mikroreservaat. Selle hallikas, 15-20 cm (ilma sabata) pikkuse näriliste koloonia on juba 20 aastat olnud üks stabiilsemaid elupaiku Lätis. Loom on aktiivne peamiselt hämaruses ja öösel.
Pumpuri eepose “Lāčplēsis” kangelanna, Aizkrauklis’e tütre Spīdala auks nimetatakse rada ka Spīdala rajaks.

Ašķere rabas leiti kunagi suur tammeplokk, mille keskel oli õõnsus, kuhu inimene võis kergesti sisse roomata. Klots on praegu Lielvārde muuseumis.

Rada sobib jalakäijatele jalgsi.
4. Antoni rada
Riia-Daugavpilsi maanteelt Püha Basiilika koha pealt lahkudes on soovitatav järgida Anton’s Trail’i, mis viib üles Skrīveri põllumajandusinstituudi juurde. Rada lookleb mööda väikest oja, siin saab näha mitmesugust taimestikku, maalilisi kivikesi ojas.

Rada on nime saanud Skrīveri A. Upītise keskkooli õpetaja Leon Antonsi (1933-2000?) järgi. Õpetaja oli kunagi Skrīveri turismiradade loomise algataja. Tema eestvedamisel loodi üle 15 raja, sealhulgas Spīdalase rada.

Rada sobib jalakäijatele jalgsi.
5. Karikste rada
Daugava oru looduspargi üks huvitavamaid kohti on Karikste jõgi. Jõgi on 10 km pikk, see on koskede, suure langusega, kohati voolab läbi 5-10 m sügavuse kuru. Karikste jõgi algab Tunķu soost Aizkraukle raudteejaama lähedal. Aizkraukle raudteejaamast kuni Vecaizkraukle’ni on jõesäng reguleeritud, hiljem kuni Daugava suudmeni voolab ta läbi selgepiirilise oru.
Jalakäijate jaoks on Karikste jõe tundmaõppimiseks parim viis teha 300 m pikkune jalutuskäik endise Shironi veski juurest Daugava suudmeni. Siin on pooleldi varisenud veskitamm, kus on tekkinud umbes 2,5 m kõrgune kaheastmeline juga.
Edasi võib näha Liivi ordu kivilinnuse varemed. See asub Karikste Daugava suudmes, kus kunagi asus sadam.

Matkarada on sobilik matkajatele.