Luuletaja ja laulukirjutaja Bronislava Martuževa ( 1924 – 2012) nimi on terve ajastu legend. Sisemise vabaduse ja vaimujõu sümbol. Rahvusliku vastupanuliikumise liige, represseeritud ja Siberisse pagendatud, autasustatud Kolme Tähe ordeniga. Avaldanud 13 luulekogu.
Indrāņi koguduse maja “Dārziņi 1” oli aastatel 1974-2012 luuletaja Broņislava Martuževa elukohaks. Rekonstrueeritud rehemajas on professionaalse kunstniku – lavakujundaja Ivars Noviks’i abiga loodud mälestusmärk luuletajale, tema perekonnale ja Lätile.
PAKKUMINE
- Giidiga ekskursioon luuleaeda.
- Kohtumine luuletajaga heli- ja videosalvestustel.
- Martuževa sõnadega populaarsete laulude kuulamine ja laulmine.
- Keskkonna vaatamisväärsuste vaatamine.
HINNAD
* aida külastamine tasuta;
* giiditeenus täiskasvanutele 3 EUR inimese kohta;
* giiditeenus koolilastele 2 EUR inimese kohta.
Keskkonna vaatamisväärsused:
“Peegelpinna peidupaik – Tribuut vastupanuliikumisele” Luuletaja peidus 5 aastat (1946-1951) oma “Lazdini” kodu põranda all asuvas peidupaigas/punkris, mille ehitas tema vend, seejärel arreteeriti kogu pere, luuletaja veetis 5 aastat (1951-1956) Siberis. Seda peidupaika ei olnud võimalik luuleaidas reprodutseerida, seega võtsime vastu stsenograaf Ivars Noviksi idee tõsta see peidupaik pinnale, luues selle poleeritud metallist, kus välismaailm, mis oli luuletaja jaoks 5 aastat kättesaamatu, on kujutatud peeglina, samas kui seespool – pimedus, mis ei suutnud murda sisemist jõudu. Siseseintel – fragmendid luuletustest, mis on omal käekirjal kirjutatud tollal põrandaalusesse ajakirja “Dzimtene”;
“Luulepesad” Kaks luule pesat, 30 luulekihti, sisaldavad luuletusi ja väljavõtteid päevikust;
“Kirjakivid” Skulptor Ģirts Burvis on luuletaja loomingust ja päeviku sõnumist inspireerituna loonud LOGA / KRUSTA KIVED, milline võiks olla Martuževi perekonna monument. Aias on ka KIRJUTAMISKIVI ja LIEPAS-kivi. Bronislava kirjakivid arenevad aia keskkonnas järk-järgult – veel 2 kivi on just paigutatud ja ootavad kunstilist lahendust. Vahepeal on sissejuhatusse paigutatud väike sammaldunud kivi, mille Bronislava perekond on toonud Slaviti küla teede ristmikust – perekonna päritolu sümboliks.