Akmeņupe loodusrada asub Akmeņupe jõe orus, mis on Dviete jõe parempoolse kalda lisajõgi. Siin saab tutvuda Augšzeme kõrgustiku loodusliku mitmekesisusega – geoloogiliste moodustiste, metsa- ja niidutaimede, metsloomade. Rada iseloomustavad järsud tõusud ja laskumised, mis on kaetud segametsaga. Jõepõhja tungivad järsakutest välja puhta ja kosutava veega allikad. Akmeņupe’i jõe org on igal aastaajal kaunis ning iga jõekäänaku ümber avaneb erinev ja ainulaadne maastik. Vee helin on eriti lõõgastav. See kõlab igas puhkekohas erinevalt. Rajal on võimalik teha lõkkeid, süüa ja ööbida.
Rada algatati 1998. aastal eesmärgiga tutvustada külastajatele ülemjooksu looduslikku mitmekesisust ja kaitsmise vajadust. Külastajad saavad jalutada mööda 1 km pikkust “Akmeņupes Trail’i” ja tutvuda Akmeņupes’i orule, metsale, niidule või märgadele kohtadele iseloomulike maastike, geoloogiliste moodustiste, taimede, lindude ja loomadega. Akmeņupes on tüüpiline kiirete voolude ja suure langusega mägijõgi. Nimi viitab sellele, et kogu Akmeņupe’i põhi on kaetud eri suurusega kividega. Õpitud ajaloo uurija võib proovida leida kivi, millel on kiri, mis näitab, et siin oli I maailmasõja rindejoon.
Jooksurada jõe kaldal on igal aastaajal ilus, iga kurvi taga on erinev maastik. Kevadel on kiirevoolulise jõe kaldad sinised, sest kõikjal õitsevad sinised mesikäpad, millele järgnevad valged ja kollased. Suvel rõõmustavad silmi sinililled ning jõgi jääb rahulikuks ja rahulikuks. Rada iseloomustavad järsud tõusud ja laskumised, mis on kaetud segametsaga. Akmeņupe’i jõe kaldal asuvatest kaljudest purskavad välja mitmed puhta ja maitsva veega allikad, millest saab janu kustutada ja jõudu koguda edasiseks teekonnaks.
Looduses leiab nii üksildane unistaja kui ka aktiivne puhkaja puhkust igapäevasest stressist ja kiirustamisest. Eriti lõõgastav on vee mürin, mis kõlab igas puhkekohas erinevalt.
Hooldatud puhkekohtades on lubatud lõkke tegemine, kaasa võetud toidu söömine ja telkimine.
GPS: 56.06771614926455 , 26.144720940569535
Fotod Daugavpilsi TIKi arhiivist.