Aiviekste hüdroelektrijaam asub Daugava suurima lisajõe – Aiviekste jõe – ääres, 14 km kaugusel Daugava suudmest.

Ajalooliselt oli Aiviekste hüdroelektrijaam lihtne maaveski, millest eelmise sajandi alguses sai tollal suurim hüdroelektrijaam Lätis. Aiviekste HPP oli esimene hüdroelektrijaam Lätis, mis tootis elektrit ja oli aastatel 1925-1938 Läti suurim hüdroelektrijaam. Selle hüdroturbiinide paigaldatud koguvõimsus oli 1070 hj. Pärast Aiviekste hüdroelektrijaama ehitamist hakkas jõe paremal kaldal arenema Aiviekste asula. Aiviekste hüdroelektrijaam suleti 1969. aastal ja avati uuesti 1994. aastal. Aiviekste jõujaama koguvõimsus on 0,8 MW ja see toodab aastas keskmiselt kuni 3 GWh elektrienergiat, mis moodustab umbes 0,1 % Latvenergo kontserni elektrienergia kogutoodangust.
Allikas: www.latvenergo.lv

1932-1944 töötas Aiviekste jõujaama kõrval saatejaam. Riia raadiotelefoni programm edastati sinna telefonijuhtmete kaudu ja edastati siit vastava lainepikkusega saatja kaudu. Raadiojaam tagas Riia raadioprogrammi vastuvõtu Ida-Lätis. Saatja 250-meetrine antenn oli algselt paigaldatud kahe 116 meetri kõrguse männimasti vahele. Sel ajal asusid siin Euroopa kõrgeimad puidust raadiotornid ja Ameerika eksperdid olid huvitatud nende ehituskogemustest. Tugevatel tuultel murdus üks puitmastidest, mistõttu 1940. aasta varasuvel monteeriti 33 sektsioonist kokku 230 meetri kõrgune sidemetega metalltorn, mis oli ise antenniks – Kirde-Euroopa kõrgeim ehitis. Antennitorn hävitati 1944. aasta suvel enne Saksa armee taandumist. Säilinud on sidemete betoonist vundamendid.

AVAMINE
* Jalutuskäik läbi Aiviekste HPP avaliku territooriumi.
* Ozolsala, jalakäijate sild, kalarada.

Fotod Madona TIC arhiivist.