Daugava suurimat saart nimetati vanades allikates kuningate saareks(insula regis). Nimi Dole (saksa keeles Dahlen) pärineb tõenäoliselt 13. sajandist. Vana Dole’i lossi isanda nimi Dolen. Saare moodustas terve maatükk, mida eraldasid ümbritsevast piirkonnast Daugava (Daugava, Kuiv-Daugava) lainelised harud. Enne Riia hüdroelektrijaama veehoidla ehitamist ja saare ülemise osa üleujutamist oli Dolė saar umbes 8-9 km pikk, umbes 3,5 km lai ja tänapäeval umbes 5,2 km pikk. Mitmed Daugava lisajõed eraldasid saarest väiksemaid saarekesi (Martini saar, Hernesaar, Nolpe saar jne). Saarel on pikk ja rikas ajalugu, olles asustatud vähemalt 2. sajandist eKr kuni tänapäevani.

Doles Islandi 1044 ha suurune looduspark loodi 1987. aastal, et säilitada Doles Islandi hoonestamata maastikku ja kultuuripärandit ning tagada puhkevõimaluste optimaalne kasutamine. See on ka Euroopa tähtsusega Natura 2000 ala, millel on väärtuslikud erikaitselised biotoobid. Looduspargi keskosa on kaetud männimetsadega, Daugava terrassidel asuvad heinamaad ja põllud ning territooriumile kuulub ka Dole mõisakompleks koos pargiga. Saarel on säilinud mitmeid kaitsealuseid taimeliike. Muutlik Daugava jõgi ja Dole saar koos oma mitmekesise linnustikuga on aastaringselt huvitav nii tähelepanelikele linnuvaatlejatele kui ka loodushuvilistele – jalutajatele ja jalgratturitele.

Saarega on kõige parem tutvuda jalgrattasõidu või matkamise käigus. Marsruudid on looduses tähistatud, valida saab Suure (11 km) või Väikese (9 km) ringi vahel.

Fotod Salaspils TIC arhiivist.