Spāre mõisa kirjanike park, mis sai alguse 20. sajandi alguses ja on nüüdseks restaureeritud, on ainulaadne loodus- ja kultuurimälestis, mis säilitab oma istutajate – tuntud läti kirjanike – puudutust ja mälestust.

Kirjanike pargi algus ulatub 4. 1930. aastasse. aasta 4. mail, kui nn Trauksminieks’i rühma kirjamehed – Aleksandrs Čaks – külastasid koolijuhtide Kārlis ja Alvīne Skalbergsi kutsel Spāre mõisa, kus tollal oli rajatud algkool, Arvīds Grigulis, Jānis Grots, Jānis Plaudis, Emīls Skujenieks, Austra Skujiņa, Jānis Trimda, Ādolfs Talcis, Valdis Luks, Arvīds Borincs, Pāvils Vīlips – ja näitleja Elvīra Bramberga. Pärast nende külastust istutas igaüks neist siia ühe puu.

30 aasta pärast jätkas Arvīds Grigulis seda traditsiooni, istutades veel ühe puu, ning tema eeskuju järgisid luuletajad Valdis Lukss, Laimonis Vāczemnieks ja Jānis Plotnieks.

20141. septembril 2014 algas Spāre internaatkooli õpetaja Mārīte Rukmane algatusel kirjanike pargi taastamine ja uute istutuste lisamine, mis jätkub tänaseni. Esimene puu, mis istutati, oli lillepuu Melānija Vanaga mälestuseks. Taastatud on parki viiva lehmikuallee, paigaldatud puude identifitseerimistähised ja tahvel alarmeerijate poolt joonistatud pargi plaaniga ning nende koostatud hümniga. Alati kasvavale Alexander Čaksi tammele on lisandunud tuntud luuletajate ja kirjanike, nagu Knuts Skujenieks, Jānis Rokpelnis, Edvīns Raups, Inga Ābele, Roalds Dobrovenskis, Velta Kaltiņa, Arnolds Auziņš, Māra Cielēna, Lija Brīdaka, Māra Svīre, Valdis Rūmnieks, Valdis Atāls ja teiste poolt istutatud puud. Pargi puuliikide ja -sortide hulgas on jugapuu, leinapaju, pöök, must mänd, punane jalakas, punane tamm ja paljud teised.

Kirjanike pargis toimuvad kirjandus- ja vaba aja üritused ning see inspireerib loomingulisi inimesi.

• Parkimisvõimalusi on piisavalt.
• Ligipääs ratastooliga
• Piknikuplats/puhkeala olemas
• Lemmikloomad on teretulnud
• Sissepääs on igal ajal tasuta
• Giidiga ekskursioonid kokkuleppel
• Kõige uhkem aeg juunist septembrini

Fotod Cēsis TIC arhiivist.