Asub Sausnējase vallas, Ziestu mäe tipus – 216,5 m üle merepinna.
Mäe jalamil on parkla ja puhkekoht (GPS 56.842236, 25.644318). Marsruut on tähistatud siniste märkidega.
Sausnės, muuseumis “Līdumi “, on rahapada ja interaktiivne stend “Sestukalns” mälestusmündi jaoks.
Strūvesi geodeetiline kaar (SĢL)
Ainulaadne 19. sajandi muuseum, kust avaneb ainulaadne vaade Strūvesile. Geodeetiline mõõdistussüsteem maa suuruse ja kuju määramiseks. Seda teostasid aastatel 1816-1855 astronoomiaprofessor Friedrich Georg Wilhelm Struve ja sõjatopograaf kolonel Karl Friedrich Tenner.
Struve kaar ulatub ligikaudu piki 26° meridiaani Hammerfestist Norra Jäämerel kuni Ismaili linnani Doonau suudme lähedal Musta mere ääres, läbides kokku 10 riigi territooriumi: Norra, Rootsi, Soome, Venemaa, Eesti, Läti, Leedu, Valgevene, Ukraina ja Moldova. Kaare kogupikkus on 2822 km. Mõõdetud meridiaanikaar hõlmab 25º 20´ maakera ümbermõõdust.
Struve geodeetilise kaare moodustavad 258 triangulatsioonikolmnurka. Määrati 265 põhipunkti, 60 abipunkti ja 13 koordinaati. Punktide vaheline kaugus on 30-40 km. Kaare mõõtmised algasid Tartu (Tērbata) observatooriumist. Mõõtmiste suhteline täpsus oli väga kõrge – ainult 4 mm viga kilomeetri kohta.
GGSi teaduslik eesmärk: täpsustada Maa polaarset tasandumist Newtoni teooria järgi. Praktiline eesmärk: mõõtmine ja andmete saamine Tsaari-Venemaa ja Rootsi Kuningriigi kaardistamiseks. Poliitiline eesmärk: triangulatsioon oli 19. sajandi nähtus. ”
Struve geodeetilise kaare vaatlusi juhtisid kaks oma aja silmapaistvat isiksust:
Friedrich Georg Wilhelm Struve (1793 – 1864) oli saksa astronoom, Tērbata ülikooli professor, Tērbata ja Pulkovo observatooriumide direktor. Aastal 1931 nimetati ta Venemaa keisririigi nõunikuks ja aadli liikmeks, millest alates oli tema perekonnanimi “von Struve”.
Karl Friedrich Tenner (1783 – 1859) oli saksa päritolu sõjaväe geodeet. Aastatel 1809-1811 osales ta Venemaa keisririigi esimeste triangulatsioonivõrkude loomisel ning aastatel 1816-1822 määrati talle Vilna, Kuramaa, Grodno ja Minski provintside triangulatsioon. 1832. aastal nimetati ta Peterburi Teaduste Akadeemia auliikmeks.
Läti oli ainus riik, mille territooriumil nii Struve kui ka Tenner teostasid mõõtmisi. Struve rajas 11 punkti Läti põhjaosas Oppekalnist Jacobstadtini. Tenner uuris 5 punkti Läti lõunaosas Pilkalnist Bristenini. Läti 16 punktist kaks on seotud geodeetilis-astronoomilised punktid, Jacobstadt ja Bristen, kus tehti vaatlusi ja määrati koordinaadid. Tehtud mõõtmised olid ühed esimestest trigonomeetrilistest mõõtmistest Läti territooriumil ja olid aluseks Vidzeme kaardile.
2005. aastal kanti Struve geodeetiline kaar UNESCO maailmapärandi nimistusse kui ainulaadne geodeetiline mõõtesüsteem, mis on oma aja pikim ja täpseim ning silmapaistev tunnistus oma aja teaduslikust, ajaloolisest ja tehnilisest arengust. UNESCO maailmapärandi nimekirja on kantud kokku 34 Struve geodeetilise kaare punkti. Lätis asuvatest Struve geodeetilise kaare punktidest on UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud punktid Jēkabpilsis ja Ziestukalnsis.
Lätis on loodud Struve geodeetilise kaare säilitamise ja arendamise nõukogu, kuhu kuuluvad Läti Geoinfoameti, UNESCO Läti riikliku komisjoni, riikliku kultuuripärandiameti ja nende omavalitsuste esindajad, kelle territooriumil asuvad geodeetilise kaare punktid.
Madona vallas on 3 Struve geodeetilise kaare punkti – Sestu mägi, Gaissa mägi ja Nessaule mägi.
Foto Madona TICi arhiivist.